Projekt

Teema: Tunnid keeltemajas järjest

Eesmärk: Uurida Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilaste rahulolu seoses sellega, et tunnid on vaheldumisi koolimajas ja keeltemajas. Välja selgitada, kas oleks parem teha tunnid keeltemajas järjest.

Projekti läbiviijad: Matthias Limberg

Tööplaan ja ajakava:
26.01 - Projekti teema valitud
2.02 - Küsitluse alustamine
9.02 - Küsitluse lõpetamine
16.02 Küsitluse jagamine
23.02 - tulemuste analüüsimine
9.03 - Projekt valmis, ettepanekute esitamine
Vahendid: Google Forms, ajaveeb, sotsiaalmeedia, e-post, Stuudium

Valim: Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium õpilased 5-12 klasside õpilased


Küsitluse analüüs

Küsitlusele vastas  78 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi põhikooli õpilast. Seega saab sellest teha järeldusi enamuse põhikooli arvamuste kohta. Vastuseid oleks võinud olla rohkem, aga kuna käesolev projekt  on vaid näidiseks, siis ma ei jaganud seda küsitlust väga paljudega.





1. Poiste ja tüdrukute jaotus




Küsitluses vastas rohkem tüdrukuid ning meie koolis on ka rohkem tüdrukuid.








                                                                                                                                                              





2. Vanuse jaotus klassiti

Klasside vastuseid oli ka suhteliselt võrdselt, kuid mõned olid väikeses ülekaalus.
















3. Kas oled rahul, et osad tunnid toimuvad keeltemajas?

56,4% õpilasi oli rahul, et osad tunnid on keeltemajas, kuid oldi ka selle vastu.


















4. Kas sul on olnud tunde koolimajas ja keeltemajas vaheldumisi?

94,9% on olnud tunde koolis ja keeltemajas vaheldumisi.


















5.Kas kogu aeg edasi-tagasi käimine on tülikas?

Suurema osa õpilaste jaoks on edasi-tagasi käimine tülikas. Selle osutas tülikaks põhiliselt riiete vahetamine ja treppidest üles-alla käimine. 












 









7.Kas sooviksid, et keeltemajas toimuvad tunnis oleksid järjest?

98,7% soovisid, et keeltemaja tunnid oleksid järjest




















8.Kas ülekäiguradade ületamine on ohtlik?

85,9% õpilaste arust on ülekäiguradade ületamine ohtlik. Peamiseks põhjuseks on õpilaste ja autojuhtide hooletus.
























Keeltemajas toimuvad õpilastel kunst, inglise keel, loodusõpetus, informaatika, keemia ja füüsika. Pooled õpilased soovisid, et seal toimuks ka vene ja prantsuse keel.






Kokkuvõte:
Küsitlusele vastas 78 põhikooli õpilast. See pole piisav arv, et teha lõplike järeldusi, aga nende põhjal saab selgemaks teha paarid asjad.
Tundide toimumisega keeltemajas on rahul pooled Sütevaka õpilased. Kõigil on olnud tunnid vaheldumisi keeltemajas ning kõik sooviksid, et need oleksid järjest. Õpilased arvavad ka, et ülekäiguradade ületamine on ohtlik.

Ettepanekud:

1) Õpetajatele tutvustama käesoleva uuringu tulemusi, neid julgustada muutma tunniplaani, et õpilastel oleks mugav koolis olla.

2) Ja muuta ülekäigurada, näiteks STOP sildid või äärmisel juhul valgusfoor. 





6 kommentaari:

  1. Teema tundub retootiline - võin üsna kindlalt väita et tulemuseks on et soovitakse tunde keeltemajas järjest. Seega on probleem mujal, äkki tunniplaani koostamises? Valimit tuleks täpsustada. Ajakava ei ole reaalne.

    VastaKustuta
  2. Lisaks tundide ajakava probleemile näen ma probleemi seoses ohutusega, sõidutee ületamisega - ka selle kohta võiks küsitluses uurida. Kuidas kasutad hiljem taustaküsimusi? "Kas" küsimusel ei tohiks olla mitme vastuse korraga valiku võimalust.

    VastaKustuta
  3. Küsimusel "Kas olete rahul, et osad tunnid toimuvad keeltemajas? *" ei saa olla mitu vastust. Küsida veel kas vastaja täidab kõiki ohutusnõudeid keeltemajja minemisel - ületab sõiduteed selleks ettenähtud kohas. Võiks veel uurida mis ainete tunnid pigem võiks keeltemajas toimuda - kas praeguste asemel võiks mõni teine aine? Paaristundide kohta võiks küsida ainete kaupa.

    VastaKustuta
  4. Siin peaks olema küsitluse vastuste analüüs.

    VastaKustuta
  5. Diagrammide pildid on moonutatud, kokku pressitud. Päris hea tulemus sinu projektil. Ohutuse mõttes on olemas ülekäigurajad aga kõik ei kasuta neid kahjuks.

    VastaKustuta

Minu reis Värskasse

  Minu reis Värskasse Värskast Värska on alevik Võru maakonnas, Setomaa valla keskus Värskas toodetakse Värska mineraalvett. Alevikus teguts...